Sotsiaalvõrgustike hiilgus ja viletsus
Sotsiaalvõrgustikud on nii tuntud teema, et vaevalt, et keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes nendest midagi ei tea. Isegi mu 80-aastane ema teab, mis need on ja kasutab neid piiratud kujul sõnumite saatmiseks.
Kõigepealt aga värskendaks termineid ja mälu sotsiaalvõrgustike teemal.
Sotsiaalvõrgustik on selline keskkond (võrgustik), mis on loodud selleks, et inimesed saaksid ühenduda teiste inimestega otse ja/või gruppide kaudu. Natuke järele mõeldes arvan, et minu jaoks ajalooliselt esimeseks (sotsiaal)võrgustikuks oli Wikipeedia, seda just sotsiaalvõrgustiku mõiste sisu ja eesmärgi (inimestevaheline suhtlemine) tõttu. Ka Wikipeedias inimesed suhtlevad, küll mitte otse omavahel, vaid valitud teemade ja terminite andmete kogumise ja kirjeldamise kaudu. Kunagi olen samuti Wikipeediat täiendanud, kuid siiski väga vähesel määral. Kindlasti ei olnud Wikipeedia avamise aeg 2001. aastal ta enda, ega (sotsiaal)võrgustike selle hiilgusaeg ja seda võib suhtlusvõrgustikuks nimetada siiski suurte mööndustega. Vaid selleks, et paremini aru saada sotsiaalvõrgustiku ideest üldse. Küll aga oli see üks samm sotsiaalvõrgustike loomise suunas.
Kõige tuntum sotsiaavõrgustik on kindlasti Facebook, milles olen ka mina täitsa olemas ja kohati ka täiesti aktiivne. Facebook-i juures meeldib mulle selle paindlikkus, saan kasutada seda just sellises mahus ja kujul nagu mulle sobib. Ebameeldiva osa saab välja lülitada, kuigi vahest peab selleks kõvasti seadetes surfama, et aru saada, kuidas seda teha. Aga Facebook ei olnud esimene niiöelda "päris" sotsiaalvõrgustik. Tema edu on suures osas eelmiste suhtlusvõrgustike ja muude rakenduste tehtud vigade arvestamisel.
Esimene võrgustik oli ARPANET, aga kuna see oli loodud suletud kasutajate (ülikoolid) ringile, siis pigem seda siiski sotsaalvõrgustikuks ei tohiks veel nimetaks. ARPANET loodi 1969. aastal, tal puudus tänapäevases mõistes igasugune kasutusmugavus. Alles 1974.-ndal aastal loodi TCP (Transmission Control Program), mis on aluseks tänapäevase TCP/IP aluseks (IP - internet protocol), milleni läks sealt veel neli aastat (1978). Eeldused sotsiaalvõrgustike tekkeks hakkasid juba tekkima, aga Sotsiaalvõrgustiku "sünnivalud" endiselt veel kestsid. Tänaseks väga laialt levinud Emootikonid sündisid läbi olemasolevate kirjavahemärkide, väidetavalt kuskil 1978. aasta ringis :-) Kõike seda kasutusmugavuse nimel, kuigi tookord ilmselt mitte nii teadlikult veel ja mitte sotsiaalvõrgustiku loomise suunas.
ARPANET lõpetas oma tegevuse 1990.-ndal aastal, vahepeal oli veel Fidonet (1983-ndast, seda kasutati ka Eestis suhteliselt laialt). Suurt osa suures mängus mängis Windows, oma revolutsioonilise graafikaliidesega, mis lubas arvutile ligi palju suurema hulga inimesi, sealhulgas ka IT-kaugeid inimesi.
1993.-ndal aastal loodi esimene veebilehitseja Mosaic, millele järgnes Netscape. Esimeseks otsingumootoriks kujunes Webcrawler ja süstematiseeritud võrgukataloogiks Yahoo. Võrk arenes, ilmnesid esimesed probleemid liigse ja tundliku infoga. Oluliseks verstapostiks sai MSN Messengeri loomine 1999.-ndal aastal. Erinevaid rakendusi erinevatele sihtgruppidele hakkas ilmuma kiiremini, Flickr 2004-ndal, YouTube 2005-l. Ajaveebidest saavutas suurimat populaarsust Twitter.
Esimeseks "päris" sotsiaalvõrgustikuks oli 2002.-l aastal loodud Friendster. Eesti mõistes ehk Rate.ee, mis kasvas sotsiaalvõrgustikuks fotoportaalist. Aga suuremad ja populaarsemad olid veel sündimata. 2003.-ndal lisanudsid MySpace, LinkedIn ja 2004-ndal Orkut ja Fecbook. Orkut-ile saigi saatuslikuks võib-olla konkurents Facebook-iga, kes suutis paremini reageerida kasutajate ootustele ja pakkuda suuremat funktsionaalsust. Neid kõiki sai ka ise omal ajal kasutatud.
Sotsiaalvõrgustikke tekkis nii universaalseid, kui ka teatud sihtgruppidele. Algas sotsiaalvõrgustike võidukäik. Mida siis ikka valida ? Või peab igaks juhuks kõikidesse konto tegema ?
Oluliseks verstapostiks sai Facebook-i 1 miljardi kasutaja ületamine 2012-ndal aastal. See oli väga oluline argument selle edasisel levikul. Ajalooga sai nüüd ühele poole. Aga kuidas siis läks sotsiaalvõrgustikel, mida saab nimetada hiilguseks ja mida viletsuseks ? Pealtnäha lihtne, aga sisult suht keerukas. Sotsiaalvõrgustike hiilgus tegelikult kestab, kasutajaid tuleb juurde, probleeme tekib, kuid see ei sega väga hiilgust. Viletsus on tegelikult selja taga. Viletsus on seotud kasutajate kriitilise massiga, kui see on ületatud, siis muutub lihtsamaks süsteemi "elus hoida". Heaks näiteks on Taxify, mis just tänu Ajuhais toimunud meediakäraga muutus tundmatust mTaxi-st monopoolseks taksoäpiks.
Hiilguse säilitamiseks peab säilitama kasvu ja pakkuma kaasutajale seda mida ta vajab. Paljude jaoks on Facebook oma võimaluste küllusega liiga laiaks kasvanud. Paljud on loobunud Facebook-ist ja ütlevad seda uhkusega. Inimkond muutub, tema vajadused muutuvad. Püüan neid mõista, nagu ka neid, kes loobuvad televiisori kasutamisest, liha söömisest, vakstiinide kasutamisest ja muust sellisest. Ma arvan, et see ei ole seotud sotsiaalvõrgustike endiga, vaid inimese muutumisega infoühsikonnas. Infot on rohkem ja inimene saab otsuseid teha, millest tal varem aimugi ei olnud.
Paljudes ettevõtetes on Facebook keelatud, sest see mõjub inimeste töö efektiivsusele, ettevõtted jälgivad, et inimesed teeks tööd, mitte ei surfaks facebook-is. Aga mis rääkida ettevõtetest, kui Facebook on blokeeritud ka mitmetes riikides (Süüria, Hiina, Iraan). Teiselt poolt on paljud ettevõtted avastanud Facebook-i turunduskanalina, mis tekitab palju ebamugavust ja müra ja millega Facebook võitleb ka, võiks öelda, et suhteliselt efektiivselt, eksinud ja nende postitused kaovad kiiresti.
Sarnaselt Eestis tuntud Delfi kohtuasjale, satuvad ka sotsiaalvõrgustikud kohtusse seal esitatud materjali tõttu. Kes siis vastutab, kui keegi esitab laimu või valeinfot ning kuidas seda kontrollida ?
Samuti tekitab küsimusi kasutajate privaatsõnumite jälgimine, ka see on Facebook-i kohtusse viinud. Kohtusse kaevati Facebook ka Like nupu kasutamise pärast, mis pärineb konkureerivast sotsiaalvõrgustikus Surfbook-ist. Kohtuskäimine vajab raha ja võib mõjuda mainele, eriti kui seal kaotatakse. Kas see võibki saada saatuslikuks ka sotsiaalvõrgustikele ? Sadadesse miljonitesse ulatuvad trahvid võivad halvata omanike huvi ja suunata sotsiaalvõrgustikud rohkem kontrollitud radadele kui praegu. Aga ka see võib mõjuda.
Mais 2017 ületas Facebook kasutajate arv 2 miljardit, Eestis on kasutajaid viimase uuringu (2015) järgi peaaegu 600 000. Ka ametlik statistika näitab sotsiaalvõrgustike mõju kasvu. Koguni 97 protsenti 16-24-aastastest kasutab Facebook-i. Noor, sotsiaalvõrgustike kasutamisega harjunud ühiskond kasvab peale.
Arvan, et sotsiaalvõrgustike viletsusest on veel ennatlik rääkida. Hiilgus kestab veel. Kui kaua, seda me ei tea, õnneks on tulevik nii ettearvamatu. Igav oleks elada ühsikonnas, kus kõik on ennustatav.
Kasutataud viited ja abimaterjal :
Ajalugu
Facebook-i wiki
kasulik koolitusmaterjal
Like kohtuasi
Trahv Facebook-ile
Eesti statistika
Kõigepealt aga värskendaks termineid ja mälu sotsiaalvõrgustike teemal.
Sotsiaalvõrgustik on selline keskkond (võrgustik), mis on loodud selleks, et inimesed saaksid ühenduda teiste inimestega otse ja/või gruppide kaudu. Natuke järele mõeldes arvan, et minu jaoks ajalooliselt esimeseks (sotsiaal)võrgustikuks oli Wikipeedia, seda just sotsiaalvõrgustiku mõiste sisu ja eesmärgi (inimestevaheline suhtlemine) tõttu. Ka Wikipeedias inimesed suhtlevad, küll mitte otse omavahel, vaid valitud teemade ja terminite andmete kogumise ja kirjeldamise kaudu. Kunagi olen samuti Wikipeediat täiendanud, kuid siiski väga vähesel määral. Kindlasti ei olnud Wikipeedia avamise aeg 2001. aastal ta enda, ega (sotsiaal)võrgustike selle hiilgusaeg ja seda võib suhtlusvõrgustikuks nimetada siiski suurte mööndustega. Vaid selleks, et paremini aru saada sotsiaalvõrgustiku ideest üldse. Küll aga oli see üks samm sotsiaalvõrgustike loomise suunas.
Kõige tuntum sotsiaavõrgustik on kindlasti Facebook, milles olen ka mina täitsa olemas ja kohati ka täiesti aktiivne. Facebook-i juures meeldib mulle selle paindlikkus, saan kasutada seda just sellises mahus ja kujul nagu mulle sobib. Ebameeldiva osa saab välja lülitada, kuigi vahest peab selleks kõvasti seadetes surfama, et aru saada, kuidas seda teha. Aga Facebook ei olnud esimene niiöelda "päris" sotsiaalvõrgustik. Tema edu on suures osas eelmiste suhtlusvõrgustike ja muude rakenduste tehtud vigade arvestamisel.
Esimene võrgustik oli ARPANET, aga kuna see oli loodud suletud kasutajate (ülikoolid) ringile, siis pigem seda siiski sotsaalvõrgustikuks ei tohiks veel nimetaks. ARPANET loodi 1969. aastal, tal puudus tänapäevases mõistes igasugune kasutusmugavus. Alles 1974.-ndal aastal loodi TCP (Transmission Control Program), mis on aluseks tänapäevase TCP/IP aluseks (IP - internet protocol), milleni läks sealt veel neli aastat (1978). Eeldused sotsiaalvõrgustike tekkeks hakkasid juba tekkima, aga Sotsiaalvõrgustiku "sünnivalud" endiselt veel kestsid. Tänaseks väga laialt levinud Emootikonid sündisid läbi olemasolevate kirjavahemärkide, väidetavalt kuskil 1978. aasta ringis :-) Kõike seda kasutusmugavuse nimel, kuigi tookord ilmselt mitte nii teadlikult veel ja mitte sotsiaalvõrgustiku loomise suunas.
ARPANET lõpetas oma tegevuse 1990.-ndal aastal, vahepeal oli veel Fidonet (1983-ndast, seda kasutati ka Eestis suhteliselt laialt). Suurt osa suures mängus mängis Windows, oma revolutsioonilise graafikaliidesega, mis lubas arvutile ligi palju suurema hulga inimesi, sealhulgas ka IT-kaugeid inimesi.
1993.-ndal aastal loodi esimene veebilehitseja Mosaic, millele järgnes Netscape. Esimeseks otsingumootoriks kujunes Webcrawler ja süstematiseeritud võrgukataloogiks Yahoo. Võrk arenes, ilmnesid esimesed probleemid liigse ja tundliku infoga. Oluliseks verstapostiks sai MSN Messengeri loomine 1999.-ndal aastal. Erinevaid rakendusi erinevatele sihtgruppidele hakkas ilmuma kiiremini, Flickr 2004-ndal, YouTube 2005-l. Ajaveebidest saavutas suurimat populaarsust Twitter.
Esimeseks "päris" sotsiaalvõrgustikuks oli 2002.-l aastal loodud Friendster. Eesti mõistes ehk Rate.ee, mis kasvas sotsiaalvõrgustikuks fotoportaalist. Aga suuremad ja populaarsemad olid veel sündimata. 2003.-ndal lisanudsid MySpace, LinkedIn ja 2004-ndal Orkut ja Fecbook. Orkut-ile saigi saatuslikuks võib-olla konkurents Facebook-iga, kes suutis paremini reageerida kasutajate ootustele ja pakkuda suuremat funktsionaalsust. Neid kõiki sai ka ise omal ajal kasutatud.
Sotsiaalvõrgustikke tekkis nii universaalseid, kui ka teatud sihtgruppidele. Algas sotsiaalvõrgustike võidukäik. Mida siis ikka valida ? Või peab igaks juhuks kõikidesse konto tegema ?
Oluliseks verstapostiks sai Facebook-i 1 miljardi kasutaja ületamine 2012-ndal aastal. See oli väga oluline argument selle edasisel levikul. Ajalooga sai nüüd ühele poole. Aga kuidas siis läks sotsiaalvõrgustikel, mida saab nimetada hiilguseks ja mida viletsuseks ? Pealtnäha lihtne, aga sisult suht keerukas. Sotsiaalvõrgustike hiilgus tegelikult kestab, kasutajaid tuleb juurde, probleeme tekib, kuid see ei sega väga hiilgust. Viletsus on tegelikult selja taga. Viletsus on seotud kasutajate kriitilise massiga, kui see on ületatud, siis muutub lihtsamaks süsteemi "elus hoida". Heaks näiteks on Taxify, mis just tänu Ajuhais toimunud meediakäraga muutus tundmatust mTaxi-st monopoolseks taksoäpiks.
Hiilguse säilitamiseks peab säilitama kasvu ja pakkuma kaasutajale seda mida ta vajab. Paljude jaoks on Facebook oma võimaluste küllusega liiga laiaks kasvanud. Paljud on loobunud Facebook-ist ja ütlevad seda uhkusega. Inimkond muutub, tema vajadused muutuvad. Püüan neid mõista, nagu ka neid, kes loobuvad televiisori kasutamisest, liha söömisest, vakstiinide kasutamisest ja muust sellisest. Ma arvan, et see ei ole seotud sotsiaalvõrgustike endiga, vaid inimese muutumisega infoühsikonnas. Infot on rohkem ja inimene saab otsuseid teha, millest tal varem aimugi ei olnud.
Paljudes ettevõtetes on Facebook keelatud, sest see mõjub inimeste töö efektiivsusele, ettevõtted jälgivad, et inimesed teeks tööd, mitte ei surfaks facebook-is. Aga mis rääkida ettevõtetest, kui Facebook on blokeeritud ka mitmetes riikides (Süüria, Hiina, Iraan). Teiselt poolt on paljud ettevõtted avastanud Facebook-i turunduskanalina, mis tekitab palju ebamugavust ja müra ja millega Facebook võitleb ka, võiks öelda, et suhteliselt efektiivselt, eksinud ja nende postitused kaovad kiiresti.
Sarnaselt Eestis tuntud Delfi kohtuasjale, satuvad ka sotsiaalvõrgustikud kohtusse seal esitatud materjali tõttu. Kes siis vastutab, kui keegi esitab laimu või valeinfot ning kuidas seda kontrollida ?
Samuti tekitab küsimusi kasutajate privaatsõnumite jälgimine, ka see on Facebook-i kohtusse viinud. Kohtusse kaevati Facebook ka Like nupu kasutamise pärast, mis pärineb konkureerivast sotsiaalvõrgustikus Surfbook-ist. Kohtuskäimine vajab raha ja võib mõjuda mainele, eriti kui seal kaotatakse. Kas see võibki saada saatuslikuks ka sotsiaalvõrgustikele ? Sadadesse miljonitesse ulatuvad trahvid võivad halvata omanike huvi ja suunata sotsiaalvõrgustikud rohkem kontrollitud radadele kui praegu. Aga ka see võib mõjuda.
Mais 2017 ületas Facebook kasutajate arv 2 miljardit, Eestis on kasutajaid viimase uuringu (2015) järgi peaaegu 600 000. Ka ametlik statistika näitab sotsiaalvõrgustike mõju kasvu. Koguni 97 protsenti 16-24-aastastest kasutab Facebook-i. Noor, sotsiaalvõrgustike kasutamisega harjunud ühiskond kasvab peale.
Arvan, et sotsiaalvõrgustike viletsusest on veel ennatlik rääkida. Hiilgus kestab veel. Kui kaua, seda me ei tea, õnneks on tulevik nii ettearvamatu. Igav oleks elada ühsikonnas, kus kõik on ennustatav.
Kasutataud viited ja abimaterjal :
Ajalugu
Facebook-i wiki
kasulik koolitusmaterjal
Like kohtuasi
Trahv Facebook-ile
Eesti statistika
Comments
Post a Comment