Kuues - Ühiskond võrgustumas
Oma kuuenda postitusena vaatleksin ühiskonna erenguid üldiselt ja selle muutumist infoühiskonnaks. Kasutan selleks Pekka Himaneni raportit Soome parlamendile aastast 2004. Seda raportid saab vaadelda hea ülevaatena infoühiskonna trendidele, kus on toodud ära ka nendega seotud probleemid ja võimalikud lahendused.
Pekka Himonen on Soome filosoof, kes on õppinud nii filosoofiat kui ka informaatikat. Seetõttu suudab ta analüüsida piisavalt põhjalikult informaatika erinevaid nähtuseid, lähtudes filosoofilisest vaatevinklist. Tema raportit lugedes muutub infoühiskonna "suure pildi" nägemime oluliselt arusaadavamaks. Kuigi oma olemuses võivad tema lehendused reaalses elus siiski raskesti realiseeritav olla. Kohalike valimiste eel oleks võib-olla kasulik, kui meie poliitikud ka loeksid seda, enne kui hakata oma valimislubadusi andma. Paljud valimislubadused tunduvad infoühiskonna pikka perspektiivi pidades suhteliselt jaburad.
Pekka Himonen vaatleb oma raportis infoühiskonda maailmas tervikuna. Ta toob välja kolm põhilist arengumudelit maailmas : Silicon Valley (Ameerika) mudel ; Singapuri (Aasia) mudel ; Soome (Euroopa mudel), mille plusse ja miinuseid ta analüüsib. Siiski keskendub raporti tellija huvidest, lahates raportis rohkem Euroopa mudelit ja selle võimalikke arenguteid.
Pekka Himoneni poolt pakutavad lahendused tunduvad mulle küll rohkem perspektiividena, mis aitavad suunata infoühiskonna üldiseid arenguid. Seetõttu on nende muutumine aeglane ning tema töö endiselt aktuaalne ka praegu. Enamus tema poolt kirjeldatud probleeme on endiselt probleemideks. Kuigi Pekka arutelud tunduvad vägagi mõistlikud, millega võiks ja peaks arvestama, kannavad nad rohkem filosoofilist lähenemist. Seetõttu peab nende edukaks rakendamiseks arvestama ka paljude muude mõjuteguritega. Infoühiskonna suuna ja arengute "õigel teel" hoidmisena on dokument aga vägagi arvestatav ka praegu.
Huvitava mõttena näen ma tema raportis väljatoodud arutlust, et kui Lääne ühiskonda peetakse üldjuhul rohkem (tehnoloogilisetl) arenenuks ning selle arengupiduriks on kvalifitseeritud tööjõu puuudus. Arengumaades aga on odavat tööjõudu piisavalt, mida saaks efektiivsemalt ära kasutada ka infoühiskonnas. Näiteks tootmine on liikumas just odavama tööjõu suunas, sams kui kvalifitseeritav tööjõud taas on liikumas sinna, kus seda on vaja.
Huvitav on tema lähenemine infoühiskonna globaalsete probleemide lahendamisel lähtuda siiski üksikisikute vajaduste täitmisega püramiid-hierarhiana, mis näitab Maslow käsitluse mõju tema raportile. Ei ole võimalik püramiidi tippu jõuda, täitmata eelnevalt inimeste esmaseid füsioloogilisi vajadusi.
Väga oluline on infoühiskonnas säilitada tasakaalustatud sotsiaalne, mentaalne, füüsiline ja kultuurne areng, et inimesed suudaksid oma töövõimet säilitada. Pekka Himonen ennustab sellega seoses tervisevaldkonna kiiret arengut. Sellega peaksid ka erinevad riigid arvestama, et mitte sattuda inimikonna vananemisest tekkivasse kollapsisse, kus ei suudeta enam täita esmaseid sotsiaaalseid vajadusi.
Kokkuvõttes võib öelda, et (info)ühiskonna edukaks arenguks tuleb arvestada infoühiskonna globaalsete trendidega, aga nende realiseerimine on võimalik vaid üksikindiviidide arengu tagamise läbi.
Allikad :
https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia
https://et.wikipedia.org/wiki/Infoühiskond
https://et.wikipedia.org/wiki/Pekka_Himanen
Pekka Himonen on Soome filosoof, kes on õppinud nii filosoofiat kui ka informaatikat. Seetõttu suudab ta analüüsida piisavalt põhjalikult informaatika erinevaid nähtuseid, lähtudes filosoofilisest vaatevinklist. Tema raportit lugedes muutub infoühiskonna "suure pildi" nägemime oluliselt arusaadavamaks. Kuigi oma olemuses võivad tema lehendused reaalses elus siiski raskesti realiseeritav olla. Kohalike valimiste eel oleks võib-olla kasulik, kui meie poliitikud ka loeksid seda, enne kui hakata oma valimislubadusi andma. Paljud valimislubadused tunduvad infoühiskonna pikka perspektiivi pidades suhteliselt jaburad.
Pekka Himonen vaatleb oma raportis infoühiskonda maailmas tervikuna. Ta toob välja kolm põhilist arengumudelit maailmas : Silicon Valley (Ameerika) mudel ; Singapuri (Aasia) mudel ; Soome (Euroopa mudel), mille plusse ja miinuseid ta analüüsib. Siiski keskendub raporti tellija huvidest, lahates raportis rohkem Euroopa mudelit ja selle võimalikke arenguteid.
Pekka Himoneni poolt pakutavad lahendused tunduvad mulle küll rohkem perspektiividena, mis aitavad suunata infoühiskonna üldiseid arenguid. Seetõttu on nende muutumine aeglane ning tema töö endiselt aktuaalne ka praegu. Enamus tema poolt kirjeldatud probleeme on endiselt probleemideks. Kuigi Pekka arutelud tunduvad vägagi mõistlikud, millega võiks ja peaks arvestama, kannavad nad rohkem filosoofilist lähenemist. Seetõttu peab nende edukaks rakendamiseks arvestama ka paljude muude mõjuteguritega. Infoühiskonna suuna ja arengute "õigel teel" hoidmisena on dokument aga vägagi arvestatav ka praegu.
Huvitava mõttena näen ma tema raportis väljatoodud arutlust, et kui Lääne ühiskonda peetakse üldjuhul rohkem (tehnoloogilisetl) arenenuks ning selle arengupiduriks on kvalifitseeritud tööjõu puuudus. Arengumaades aga on odavat tööjõudu piisavalt, mida saaks efektiivsemalt ära kasutada ka infoühiskonnas. Näiteks tootmine on liikumas just odavama tööjõu suunas, sams kui kvalifitseeritav tööjõud taas on liikumas sinna, kus seda on vaja.
Huvitav on tema lähenemine infoühiskonna globaalsete probleemide lahendamisel lähtuda siiski üksikisikute vajaduste täitmisega püramiid-hierarhiana, mis näitab Maslow käsitluse mõju tema raportile. Ei ole võimalik püramiidi tippu jõuda, täitmata eelnevalt inimeste esmaseid füsioloogilisi vajadusi.
Väga oluline on infoühiskonnas säilitada tasakaalustatud sotsiaalne, mentaalne, füüsiline ja kultuurne areng, et inimesed suudaksid oma töövõimet säilitada. Pekka Himonen ennustab sellega seoses tervisevaldkonna kiiret arengut. Sellega peaksid ka erinevad riigid arvestama, et mitte sattuda inimikonna vananemisest tekkivasse kollapsisse, kus ei suudeta enam täita esmaseid sotsiaaalseid vajadusi.
Kokkuvõttes võib öelda, et (info)ühiskonna edukaks arenguks tuleb arvestada infoühiskonna globaalsete trendidega, aga nende realiseerimine on võimalik vaid üksikindiviidide arengu tagamise läbi.
Allikad :
https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia
https://et.wikipedia.org/wiki/Infoühiskond
https://et.wikipedia.org/wiki/Pekka_Himanen
Comments
Post a Comment