Avaja mõtted

Seekord valin ühe uue meedia komponendi ja püüan analüüsida, kuidas ta oma valdkonda on mõjutanud. Uue meedia nähtuseid on tegelikult nii läbipõimunud, et kohati tundub suhteliselt subjektiivne neid lahterdada. Mina püüaksin natuke vaadelda veebifoorum ite osa kommunikatsioonikanalina. Veebifoorum sobib hästi selliseks kommunikatsioonikanaliks, mis ei vaja erilist täpsust ja lubab ka anonüümset suhtlemist. Viimane muidugi võib inimeste emotsioonid valla lasta, mille järel võib kvaliteetsema sisu leidmina kaunis keeruline. Veebifoorum on ka suhteliselt passiivne kanal, seepärast peab veebifoorumi omanik ise osalema aktiivselt veebifoorumi elushoidmises. Siin meenub miski Elioni veebifoorum, mida püüti juhtida väga jäigalt, esines isegi tsensuuri teemad kohta, mis foorumi omanikule ei meeldinud. Sellistele veebifoorumitele võib ennustada kiiret väljasuremist, sest osalejad leiavad muu koha, kus nad saavad arutada neid huvitavaid teemasid. Teema ongi see, mis veebifoorumis inime

Sel korral püüan ma kirjeldada kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse päeva välja) ja teist, mis on tänaseks täiesti kadunud.  Valisin nähtused, millega ise kokku puutunud olen : FidoNet ja MUD . Aga võib-olla põgusalt ka mingist muust huvitavast nähtusest. Terminitena on nad mõlemad kadunud, aga ma ütleks, et pakutavatelt teenustelt on nad lihtsalt asendunud teiste sarnaste teenuste ja/või nähtustega. FidoNet -i teenustest   kasutasin rohkem BBS-i (Bulletin Board Systems) põhiliselt erinevate failide ja mängude vahetamiseks, Oma ajas oli see üks väheseid võimalusi selleks. Mäletan, et selleks, et midagi alla tõmmata, pidid midagi üles ka laadima, seepärast pidi olema Sul varu väärtuslikest andmetes, mida sai õles laadida. Kui üleslaetav polnud huvitav, siis blokeeriti Sind ruttu ära. Oluline oli te

Kolmanda mõtteavaldusena ei räägi ma Teile mingist konkreetsest ebaõnnestunud projektist, vaid oma juhumõtteid isiklikest kokkupuudetest sellega, nii positiivses kui negatiivses võtmes. Projektide nimesid avaldamata, mõelge ise, kas ja kuidas need võivad olla seotud projekti võimaliku ebaõnnetumisega Koosolekud, nende pikkus ja osalejad. Milline mõju võib olla projektile 8 tunnistel koosolekutel, kus osaleb kokku üle 30 inimese ? Arendaja poolt tavaliselt 3-5 inimest, ülejäänud Tellija poolt, tavaliselt keskastme juhid, osakondade juhatajad, aga ka projekti toetavad tehnilised inimesed, nii vähe kui neid vaja on. Selgitatakse lahenduse alustalasid ja alati keegi oskab küsida võib-olla õigustatud küsimusegi "Miks me seda teeme. Mis projekt see on ?" Heal juhul kulub vaid üle 1 päevaga korraga üle 240 tunni tööaega, rääkimata kaasnevatest kuludeks. Õnneks ei lähe see kõik projekti eelarvesse. Koosoleku pikkus peaks olema limiteeritud, näiteks kahe tunniga, ja seal peaksid o

Teise mõtteavaldusena jätkaksin Eestist ja värske näitega ja eelkõige oma mõtetega selle kohta : SKAIS2 -  Tegelikult vindus see projekt juba pikemat aega ja mõlemad partnerid otsisid juba ammu projektist väljumiseks pehmemaid maandumisi, aga tööd uhati ikka pikalt edasi teha, ehkki oli teada, et see projekt lõpetatakse varem või hiljem. Seadused ei ole meil küllalt paindlikud, et selliseid projekte lõopetada või skoopi muuta. Ikka peab lõpuni minema selle ebamäärase sõmastusega, mida hankesse kirjutati "nii, et jumala pärast midagi välja ei jääks", nagu tavaliselt. SKAIS tähendas Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi ja see projekt pidi "uuendama teenuste osutamiseks kasutatavat tarkvara" ning selleks käivitati SKAIS põhjaliku ümberkujundamise protsess. Arengukavades on ju kõik ilus, aga kui infosüsteemi peamine eesmärk ongi selle uuendamine, siis tundub, et muud põhjust nagu polnudki. Mis siin siis imestada, et vastavalt arengukavale tuli see raha ära kuluta

Esimese päris mõtteavaldusena räägikisin Teile erinevatest ebaõnnestunud projektidest IT valdkonnas, teen seda osaliselt seoses oma õpingute jätkamisega ülikoolis, aga ka oma sisemisest huvist teema kohta. Esimese näite tooksin välismaalt : TouchPad - Innustatuna Apple-i iPad-i edust mobiilseadete turustamisel otsustas Hewlett Packard konkureerida selle tootega ning juulis 2011 alustati projekti TouchPad, mis pidi suutma Apple-i toodetega konkureerida. Hewlett Packard-i loomisest saadik oli neil korduvalt õnnestunud turule tuua selliseid tooteid, mis lõid läbi ja jäid turu liidriks. Sellistel suurtel ettevõtetel nagu HP ongi suuremad võimalused võtta riske ja tulla neist puhtalt välja. Kuid mitte seekord. Kuigi eksperdid ennustasid sellele edu selliste toodete vastu nagu iPad2 ja Samsung Galaxy Tab. Selleks loodi isegi oma operatsioonisüsteem webOS ja oma tehnilistelt näitajatelt ja võimekuselt ületaski see toode paljuski oma konkurente, näiteks tuldi selle toote juures välja