Avaja mõtted

Scrumban Mina puutusin kokku Scrumban-iga arvatavasti ebatraditsioonilisel moel. Viimasel ajal on paljud kliendid end harinud või siis kopeerivad selliseid nõudeid arendustele, nagu "Agiilne arendus", vahest ka täpsemalt tahetakse SCRUM-i. SCRUM-i kasutamine pikemates projektides põrkub aga pahatihti planeerimisprobleemidega. Hange on tehtud pikaks ajaks, võiks öelda, et koskmeetodil "selle funktsionaalsuse jaoks on meil kokku lepitud nii palju raha" ja väga tihti tahetaksegi saada selel valmimise täpset ajakava väga pikaks ajaks, näiteks kaheks aastaks või pikemaltki. Minu arvates läheb see vastuollu agiilse arenduse sisuga, kus iga sprindi tulemused lepitakse eraldi kokku ja seetõttu on pikemaid plaane raske pidada. Oma esimeses SCRUM-projektis hakkas seetõttu valmimistähtaeg pidevalt kaugesse tulevikku liikuma algsest plaanist. Aga mitte SCRUM-ist ei tahtnud ma rääkida. Ühel järjekordsel sisekoolitusel tutvustati muu hulgas ka Kanban-i arendusmudelit,

Väljavõte värskematest uudistest : Esitatud ettepanekute seast valis žürii 2017. aasta Eesti Mõjukaima IT-juhi konkursi nominentideks Agnes Roosi Eesti Energiast, Kirke Saare Teliast ja Siiri Pärksoni  Kirjandusmuuseumist   . Ei mingit soolist ahistamist, esikolmik mõjukamaid IT juhte on naised. :) Kahjuks pole kellegagi neist kokku puutunud, kindlasti oleks olnud koostöö nendega põnev. Kuna olen ka ise olnud IT juht, siis kirjeldaksin seda, millisena mina seda ametikohta näen ja millised on olnud minu kokkupuuted erinevate IT juhtidega, nimesid nimetamata. Minu esimene IT juht oli lihtsalt karjääri tegev isik, kellel endal oli vähe kokkupuuteid IT-ga ja teadmisi sellest, edasi liikus ta mööda karjääriredelit ettevõtete juhtimiseni, mõne juures ta õnnestus, mõne juures ta põrus. Mäletan, et kõik otsused ei tundunud tookord mõistlikud ja kusagil oli näha ka tema enda ärihuvisid kokku põrkuvat ettevõtte omadega. Võimekaid IT juhte olen tegelikult kohanud suhteliselt vähe. Aga mi

Häkker, kräkker, nende roll ühiskonnas. Häkkeri maine ühiskonnas on üldsielt madal, arvatakse, et nad toovad palju kahju. Teatud ringkondades on see aga tunnustuseks "Sa oled tõeline häkker" , seal, kus häkkeri terminit osatakse lahti mõtestada. Kindlasti peab erisatama häkkerit kräkkerist. Minu arvates on suurim vahe vastutustundes. Kui kräkker tunneb lõbu mingite asjade lõhkumisest, siis häkker tavaliselt osutab puudustele vastavaid organisatsioone, kes millegi eest vastutavad. Mis ei tähenda, et häkkerid on laitmatu eluviisiga kodanikud või siis hoopis nurgas istuvad inimkartlikud nohikud. Kaugel sellest, häkkerlus tähendab vaid mõtteviisi - need on inimesed, kellele tekitab adrenaliini kõik, mis on kusagil lahendamata jäänud. Häkkerite suurimateks teeneteks võib lugeda, et tegelikult ehitasid nemad välja interneti, täiendasid UNIX-it selliseks, nagu ta on, panid tööle veebi. Kui järele mõelda, siis kõik, kes on mingeid dogmasid ja mõttemustreis muutnud, on olnud häkke

Milline peaks olema IT proff aastal 2017 või noh üldse. Püüan ise oma töösse suhtuda professionaalselt ja ootan seda ka oma tiimi liikmetelt. Muidugi on meil erinev nägemus sellest ja see ongi normaalne, seega ei saa määratleda mingit lõplikku listi eeldustest, omadustest, oskustest. Inimene areneb koguaeg ja tema prioriteedid muutuvad, mis ongi normaalne. Kui algaja spetsialist väärtustab rohkem oma teadmisi ja pädevust ja püüab neid arendada (ja müüa), siis kogenud spetsialist teab, et sellest ei piisa, et olla proff. Vaid vajalikest teadmistest ei piisa, peab oskama neid ka kasutada, efektiivselt. Teadaolevalt on iga äri aluseks on kasumi teenimine, seda ka IT-s, seega ka IT profi eesmärk on siiski kasumi teenimine, mitte "edevate lahenduste loomine". Alguses ma seda väga ei mõistnud, aga ajapikku on selle mõistmisest palju kasu olnud. Ühelt poolt me võime luua kliendile täpselt seda, mida ta tellib, aga ... see ei pruugi olla parim lahendus talle, kuigi ta võib olla