Neliteist - kasutatavus
Päris põnev teema mulle, arvestades, et meie ettevõte on võtnud oma missiooniks klientide harimise kasutatavuse teemal. Ise pole selles küll ekspert, nagu mõned meie ettevõttes, aga kokku olen puutunud teemadega ja seepärast räägiks just oma kogemustest selle teemaga.
Kõige värskema kogemusena tooks ühe positiivse näite, milles on ka negatiivseid külgi, mida sai selle käigus lahendatud. Nii, et võta Sa kinni kas see on negatiivne või positiivne näide.
Seoses paranenud võimalustega hakkasid turismi valdkonnaga seotud ettevõtted oma veebikeskkondi üle kuhjama infoga, et kõikidele erinevatele sihtgruppidele oleks info olemas. Paraku see tekitas aga hoopis infomüra ja kasutajad ei hakanud seda neile huvitavat infot isegi otsima, sest esileht oli "liiga keeruliseks" tehtud, sest kliendile tundus kõik info oluline ja see oli kindlasti vaja viia sihtgruppideni just esilehel. Kiirelt tehtud kasutatavuse analüüsid kinnitasid seda. Pakkusime neile välja esilehe olulist lihtsustamist ja "kolme kliki" lahendust, kus esilehele jõudnud kasutajalt küsitakse, kes ta on ja miks ta siin on ning suunatakse ettevalmistatud tema jaoks sobivale lehele. Kuigi mujal maailmas on seda juba tükk aega tagasi taibatud, siis Eestis võiks selle "lahenduse" ära patenteerida, sest enamusel veebikeskkondadel on samad vead küljes. Mapeaks seda siiski positiivseks näiteks, kuidas kasutatavuse parandamisega sai oluliselt parandatud sihtgrupi ootuseid. Üsna tihti vaatavad selliste keskkondade omanikud/haldajad vaid "oma mätta otsast" ega oska määrata kasutajate tegelikke ootuseid.
Negatiivse näitena tooks välja selle, et kuigi avalikku sektorisse on hulgaliselt abistavat dokumentatsiooni loodud, siis riigihanked infosüsteemide arendamiseks sisaldavad harva kasutatavuse parendamist ja kuna seda pole tellitud, on seda raske piiratud eelarvesse pressida.
Näiteks e-teenuste disainimiseks on loodud käsiraamat E-teenuste disainimise käsiraamat, siis endiselt enamus Tellijaid pole tavaliselt kasutatavusest kuulnudki.
Paar blogi artiklit, mis aitavad lahti mõtestada kasutatavuse teemat.
Mis on kasutatavus
Kasutaja muutuvad ootused
Kõige värskema kogemusena tooks ühe positiivse näite, milles on ka negatiivseid külgi, mida sai selle käigus lahendatud. Nii, et võta Sa kinni kas see on negatiivne või positiivne näide.
Seoses paranenud võimalustega hakkasid turismi valdkonnaga seotud ettevõtted oma veebikeskkondi üle kuhjama infoga, et kõikidele erinevatele sihtgruppidele oleks info olemas. Paraku see tekitas aga hoopis infomüra ja kasutajad ei hakanud seda neile huvitavat infot isegi otsima, sest esileht oli "liiga keeruliseks" tehtud, sest kliendile tundus kõik info oluline ja see oli kindlasti vaja viia sihtgruppideni just esilehel. Kiirelt tehtud kasutatavuse analüüsid kinnitasid seda. Pakkusime neile välja esilehe olulist lihtsustamist ja "kolme kliki" lahendust, kus esilehele jõudnud kasutajalt küsitakse, kes ta on ja miks ta siin on ning suunatakse ettevalmistatud tema jaoks sobivale lehele. Kuigi mujal maailmas on seda juba tükk aega tagasi taibatud, siis Eestis võiks selle "lahenduse" ära patenteerida, sest enamusel veebikeskkondadel on samad vead küljes. Mapeaks seda siiski positiivseks näiteks, kuidas kasutatavuse parandamisega sai oluliselt parandatud sihtgrupi ootuseid. Üsna tihti vaatavad selliste keskkondade omanikud/haldajad vaid "oma mätta otsast" ega oska määrata kasutajate tegelikke ootuseid.
Negatiivse näitena tooks välja selle, et kuigi avalikku sektorisse on hulgaliselt abistavat dokumentatsiooni loodud, siis riigihanked infosüsteemide arendamiseks sisaldavad harva kasutatavuse parendamist ja kuna seda pole tellitud, on seda raske piiratud eelarvesse pressida.
Näiteks e-teenuste disainimiseks on loodud käsiraamat E-teenuste disainimise käsiraamat, siis endiselt enamus Tellijaid pole tavaliselt kasutatavusest kuulnudki.
Paar blogi artiklit, mis aitavad lahti mõtestada kasutatavuse teemat.
Mis on kasutatavus
Kasutaja muutuvad ootused
Comments
Post a Comment