Kaheksas - autoriõigustest ja võimalikest teedest selle valdkonna reformimiseks
Üldiselt vaatan ma skeptiliselt igasuguste vandenõuteoreetikute ja "lammutajate" teooriatele, kuuldes sõna "piraadipartei", ei teki mul usaldust, kuigi püüan mõista neid ja ka hindan nende tegevust positiivselt.
Vaataks selleks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform
tehtud ettepanekute aruteluna.
Moral Rights Unchanged – Minu arvates on üldse väga keeruline on täpselt tuvastada, kes on autor või omanik. Autor võib olla keegi, kellelt on tema teos välja petetud, juriidiliselt on kõik õige, aga siiski. Nõrgemal osapoolel on tihti raske tõestada oma õiguseid. Lähtuma peaks, et isegi ABBA võib olla kasutanud teiste loomingut.
Free Non-Commercial Sharing – Keeruline küsimus, oleneb ilmselt kontekstist ka. Näiteks armastusluule jagamine armastatule võib oleneda sellest, kuidas Sa seda teed, youtube-is võib sellega ilmselt probleeme tekkida. Kindlasti võiks see olla seotud esitamise eesmärgiga - kui esitamisega püütakse teenida raha, siis peaks see autoritele olema kompenseeritud, kui aga mitte, siis ei tohiks seda maksustada. Muidugi võib vahest olla keerukas tuvastada, kas midagi on esitatud kommertseesmärgil või mitte.
20 Years Of Commercial Monopoly – Ma arvan, et siin ei saa olla sellist rusikareeglit, mis sobib kõigile, vahet pole, kas selleks on 20 aastat või eluaeg + 70 aastat. Loovisikud üldjuhul ei oska oma õiguste eest seista ja ei aita neid siin ei 20 aastat ega 70 aastat. Kuidagi peaks olema võimalik seda lahendada nii, et loovisik saaks oma töö ja/ande kompenseeritud ka juhul kui juriidiliselt on kõik ok. Ka Eestis toimub sellega seoses palju kuritarvitamisi esindusorganistasioonide poolt, kelle ülalpidamise kulud söövad loovisikute kompensatsioonid pahatihti ära.
Registration after 5 years – Ma ei tea, kas see nende ettepanek aitaks. kogu see õiguste registrite süsteem oleneb ilmselt valdkonna vajadustest, aga midagi peaks ette võtma küll. et kiiresti teada saada, kas mingi asi kuulub autoriõiguste alla ja mis peaks tegema selle kasutamiseks.
Free Sampling – Keerukas küsimus. Kui autor on oma kõik õigused edasi andnud, siis tal nagu poleks õigust kasutada seda muud moodi kui viidates autoriõiguste omajale. Võib-olla saab teha mingi kompromissi, et kasutades midagi, mille autoriõigused on antud kellegile teisele, on kuidagi vabamad kui standardjuhtudel. Muidu võib tekkida olukord, et saad trahvi enda loodud loomingu kasutamise eest.
A Ban on BRM – ma arvan, et keerukas on leida ühtseid reegleid üle erinevate valdkondade ja et tehnilised lahendused peaksid olema eelkõige arusaadavad ja kättesaadavad lõppkasutajale. Kuidas seda saavutada, ei oska ma öelda. Lõpptarbija probleem ongi selles, et ta ei oska hinnata, kus mis reeglide kehtivad. Seda veel tehniliste vahenditega piirata ei ole mõistlik.
http://www.autor.ee/autorioiguse-organisatsioonid-eestis/
Vaataks selleks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform
tehtud ettepanekute aruteluna.
Moral Rights Unchanged – Minu arvates on üldse väga keeruline on täpselt tuvastada, kes on autor või omanik. Autor võib olla keegi, kellelt on tema teos välja petetud, juriidiliselt on kõik õige, aga siiski. Nõrgemal osapoolel on tihti raske tõestada oma õiguseid. Lähtuma peaks, et isegi ABBA võib olla kasutanud teiste loomingut.
Free Non-Commercial Sharing – Keeruline küsimus, oleneb ilmselt kontekstist ka. Näiteks armastusluule jagamine armastatule võib oleneda sellest, kuidas Sa seda teed, youtube-is võib sellega ilmselt probleeme tekkida. Kindlasti võiks see olla seotud esitamise eesmärgiga - kui esitamisega püütakse teenida raha, siis peaks see autoritele olema kompenseeritud, kui aga mitte, siis ei tohiks seda maksustada. Muidugi võib vahest olla keerukas tuvastada, kas midagi on esitatud kommertseesmärgil või mitte.
20 Years Of Commercial Monopoly – Ma arvan, et siin ei saa olla sellist rusikareeglit, mis sobib kõigile, vahet pole, kas selleks on 20 aastat või eluaeg + 70 aastat. Loovisikud üldjuhul ei oska oma õiguste eest seista ja ei aita neid siin ei 20 aastat ega 70 aastat. Kuidagi peaks olema võimalik seda lahendada nii, et loovisik saaks oma töö ja/ande kompenseeritud ka juhul kui juriidiliselt on kõik ok. Ka Eestis toimub sellega seoses palju kuritarvitamisi esindusorganistasioonide poolt, kelle ülalpidamise kulud söövad loovisikute kompensatsioonid pahatihti ära.
Registration after 5 years – Ma ei tea, kas see nende ettepanek aitaks. kogu see õiguste registrite süsteem oleneb ilmselt valdkonna vajadustest, aga midagi peaks ette võtma küll. et kiiresti teada saada, kas mingi asi kuulub autoriõiguste alla ja mis peaks tegema selle kasutamiseks.
Free Sampling – Keerukas küsimus. Kui autor on oma kõik õigused edasi andnud, siis tal nagu poleks õigust kasutada seda muud moodi kui viidates autoriõiguste omajale. Võib-olla saab teha mingi kompromissi, et kasutades midagi, mille autoriõigused on antud kellegile teisele, on kuidagi vabamad kui standardjuhtudel. Muidu võib tekkida olukord, et saad trahvi enda loodud loomingu kasutamise eest.
A Ban on BRM – ma arvan, et keerukas on leida ühtseid reegleid üle erinevate valdkondade ja et tehnilised lahendused peaksid olema eelkõige arusaadavad ja kättesaadavad lõppkasutajale. Kuidas seda saavutada, ei oska ma öelda. Lõpptarbija probleem ongi selles, et ta ei oska hinnata, kus mis reeglide kehtivad. Seda veel tehniliste vahenditega piirata ei ole mõistlik.
http://www.autor.ee/autorioiguse-organisatsioonid-eestis/
Comments
Post a Comment